Avaleht
Üldised Põhimõtted
Eesti Natura-protsess
Dokumendid

Linnudirektiiv
Lühiülevaade
Linnudirektiiv
Eesti linnuliigid
Loodusdirektiiv
Muud dokumendid
Seadused
Natura alade kaart
Life-Nature
Looduskaitse EL-is
KKK
Ajakirjandus Naturast
Kontakt
Otsing
  



Merikotkas

Linnudirektiiv

Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist.

Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.

Ehkki direktiivi kohaselt on kõik linnud, samuti nende munad, pesad ja elupaigad kaitstud, ei tähenda see veel, et kõik linnuliigid ja nende elupaigad tuleks võtta range kaitse alla.

Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda.

Direktiivi I lisa

Linnudirektiivi I lisas on kirjas need linnuliigid, mida peetakse Euroopa territooriumil ohustatuks ja mille kaitseks tuleb moodustada linnualad.

Linnualad tuleb määrata ka I lisast puuduvate rändlindude ja rändepeatuspaikade kaitseks.

Eraldi rõhutatakse märgalade kui oluliste linnuelupaikade kaitse vajadust.

Eestis esindatud liikidest kuulub linnudirektiivi I lisasse 65 liiki, lisaks rändliigid ja teised lokaalselt meie jaoks tähtsust omavad liigid. Direktiivis leiab mitu Eesti jaoks haruldast liiki nagu näiteks must-toonekurg, valgeselg-kirjurähn, kõik Eestis pesitsevad kotkaliigid; samas on nimekirjas ka liike, mis meil tavapärased, kuid mujal Euroopas ohustatud, nagu näiteks punaselg-õgija, rukkirääk ja valge-toonekurg.

Eestil tuleb linnualade väljavalimisel arvestada umbes 90 liigiga.

Direktiivi II ja IV lisa

Linnudirektiivi II lisas on kirjas liigid, keda võib küttida (v.a pesitsus- ja kevadrände ajal), IV lisas keelatud tapmisvahendid ja -meetodid. Ette nähakse erandid, mis juhul võib tappa II lisasse mittekuuluvaid linde. Erandid tulevad kõne alla juhul, kui linnud ohustavad inimesi, samuti lennuohutuse huvides või kui nende arvukus võib kahjustada viljasaaki, kariloomi, metsa või kalavarusid.

Lindude küttimise reeglid ei erine Eesti jahikorralduse seadusest, mistõttu pärast EL-ga liitumist lindude küttimise nõuded ei karmistu.

Direktiivi III lisa

Kui linnudirektiiv keelustab elusate või surnud linnuliikide, nende selgelt eristatavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ning muu müügiga seotud tegevuse, siis linnudirektiivi III lisas on kirjas need linnuliigid, kelle puhul eelpoolmainitu on lubatud tingimusel, et linnud on tapetud või püütud seaduslikul teel.

Direktiivi V lisa

Linnudirektiivi V lisas on kirjas lindude uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid.