Avaleht
Üldised Põhimõtted
Eesti Natura-protsess
Dokumendid
Seadused
Natura alade kaart
Life-Nature
Looduskaitse EL-is
KKK
Ajakirjandus Naturast
Kontakt
Otsing
  



Rohekärnkonn

Mida peaks teadma Natura 2000-st?

Loodushoiutoetus
Leping maaomanikuga
Majandusliku kahju heastamine ja maade vahetamine
Vääriselupaikade kaitse kompenseerimine 
Euroopa Liidu abi Natura 2000 alade kaitsel
Toetused maaharijatele

Eestist haaratakse Natura-võrgustikku eelkõige juba olemasolevad kaitsealad. Praegu kaitsmata, aga Euroopa seisukohast olulisi elupaigatüüpe või liikide elupaiku hakkavad tulevikus kaitsma hoiualad, mille kaitsereziim on oluliselt leebem Eesti traditsioonilisest kaitsealareziimist.

Natura-alaks valitav eramaa on eelkõige märk sellest, et sealne tegevus pole loodust kahjustanud ning sellega võib jätkata. Mingi ala kuulumine Natura-võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist, pigem senisel kujul toimuva looduskasutuse jätkuvat lubamist või ka soosimist (nt poollooduslike koosluste hooldamine riigi toel).

Seega — hoiualadel rangeid piiranguid ei kehtestata, ent keskkonnaluba nõudvad tegevused peavad eelnevalt läbima keskkonnamõjude hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus ei kahjusta neid elupaigatüüpe ja liike, mille kaitseks ala on valitud.

Kuid Natura-aladel esinevate loodusväärtuste säilimisnõudega tuleb arvestada nii siis, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust Natura-alal kui ka väljaspool kaitseala ja hoiuala piire. Mõlemal juhul peab eelnema planeeritud tegevusele keskkonnamõjude hindamine. Seega pole tegevusloa andmisel vahet, kas konkreetne maaüksus jääb Natura-ala piiresse või asub selle naabruses. Tõsist keskkonnaohtu põhjustatavateks tegevusteks ei anta luba kummalgi juhul.

Tegevused, mis ei ohusta olulisel määral ala kaitseväärtusi, on lubatud.

Läbirääkimised maaomanikega

Juhul kui Natura-võrgustikuga tuleb looduskaitse eesmärgil liita eramaid, ei tehta seda ilma maaomanikuga läbi rääkimata ja kaitsekorraldustingimustes kokku leppimata.

Esimene üle-eestiline Natura-alade avalikustamine toimus 2002. aasta kevad-suvel ning siis oli igal asjast huvitatud võimalus osaleda infopäeval ja tutvuda eelvalikualadega. Ka edasistest infopäevadest teavitatakse kohaliku lehe kaudu, individuaalselt kutsutakse kohale maaomanikud ja -kasutajad, keda asi otseselt puudutab.

Marjulistele-seenelistele, kala- ja jahimeestele Natura piiranguid ei sea

Marjulistele, seenelistele ja jahimeestele ei muutu võrgustiku loomisega suurt midagi. Kehtima jäävad näiteks hooajalised jahikeelud, kuid uusi keelde juurde ei tule. Võrgustiku loomine on hoopis kasulik, sest aitab marjamaid ja ulukite elupaikasid säilitada. Sama kehtib harrastuskalastajate ja üldjuhul ka kutseliste kalurite kohta – võrgustik ei lase kalavarusid hävida.

Natura jaoks on väärtuslik põllumajanduslik pärandkooslus

Traditsiooniline põllumaa (kultuurmaad, viljapõllud) Natura-võrgustikku ei huvita, küll aga on Natura jaoks väärtuslik karjatatav-niidetav niidukooslus (põllumajanduslik pärandkooslus).

See paneb riigile kohustuse toetada neid, kes jätkuvalt niidavad puisniite või luhtasid, peavad loomi rannaniitudel, loopealsetel või puiskarjamaadel. Kui maaüksus jääb Natura-võrgustikku, on võimalik saada Euroopa Liidust toetusi loodusväärtuste säilimiseks vajaminevate hooldustööde tegemiseks või ka kompensatsioone millegi tegemata jätmise eest.

Võrgustik mõjutab põllumehi ka seeläbi, et nende tegevuse (nt intensiivne väetamine) tõttu ei tohi kannatada põllumaadega külgnevad Natura-alad. Nt ei tohiks kuivendada põllumaid võrgustikku haaratud märgalade läheduses.

Kui maaüksus jääb Natura-võrgustikku, on hiljem võimalik Euroopa Liidu põllumajandus- ja keskkonnaprogrammist saada toetusi loodusväärtuste säilimiseks vajaminevate hooldustööde tegemiseks või ka kompensatsioone millegi tegemata jätmise eest. Samuti kompenseeritakse põllumajandus- ja keskkonnaprogrammist põllumajanduslike kitsenduste korral saamata jäänud tulu ning võimalikud kahjustused (kui nt mõni kaitsealune linnuliik pesitseb põllul).